• et
  • fi
  • sv
  • ru
  • en
+372 6 580 340 info(ät)zincpot.ee

Tingimused

Tehnilised tingimused teraskonstruktsioonide kuumtsinkimiseks.

 

I. Mõiste
Kuumtsinkimine on tsinkkatte pealekandmine detailile. Selleks kastetakse detail vajalike lisaainetega segatud vedelasse tsinki. Sealjuures moodustuvad põhimaterjali ja välimise, puhtast tsingist kihi vahel legeeritud materjalist kihid. Teatud asjaoludel võib kogu pinnakate koosneda legeermaterjali kihtidest.

 

II. Kohaldamisala
Allnimetatud tingimusi kohaldatakse terasest ja muudest rauapõhistest materjalidest toodete kuumtsinkimisel.
Materjale tsingitakse standardite EVS-EN ISO 1461 ja EVS-EN ISO 14713-2  kohaselt.

 

III. Materjal ja selle sobivus
1. Kuumtsinkimiseks sobib ideaalselt keevteras. Kõige parem kasutada tsinkimiseks materjali, mis on tugevusega kuni S 235 ning mis on valtsimisdefektidest, pooridest, nõest ja räbustilisanditest puhas. Üldjoontes saab kuumtsinkida terast kuni tugevuseni S 355, sel juhul vastavad terase omadused standardile EN 10025. Suurema tugevusega terase korral tuleb kuumtsinkimisettevõttega eelnevalt nõu pidada. Kuumtsinkida ei soovitata Hardox ja Weldox- tüüpi teraseid.
Eriti hästi sobib kuumtsinkimiseks keev- või alumiiniumiga taandatud teras.
Kuumtsinkimisettevõte ei saa mõjutada asjaolu, et räniga taandatud terasel võib tekkida paksem ja seetõttu halvemini nakkuv tsinkkate. Ka teised legeerivad elemendid võivad põhjustada samalaadseid nähtusi. Kui terase väävlisisaldus on suurem kui 0,08%, saab seda korrektselt kuumtsinkida ainult siis, kui selle margiks on automaaditeras. Tsinkida ei saa teraskonstruktsioone, mille juures on automaaditeras ühendatud teist liiki terasega.
a) Alusmaterjal. Alusmaterjali keemiline koostis mõjutab märgatavalt tsingikihi moodustumist ja paksust. Suurimat mõju avaldavad legeerivad elemendid räni ja fosfor. Kui ränisisaldus on vahemikus 0,03…0,12% või üle 0,25%, võib eeldada eriti tormilist raua ja tsingi vahelist reaktsiooni ja suuremat kihipaksust. Fosforisisaldus ei tohiks ületada 0,020%. Klient on kohustatud tsinkimisettevõtet kirjalikult teavitama, kui lisandite sisalduses on mingeid hälbeid. Ka liiga suur süsiniku- ja väävlisisaldus võib põhjustada paksemat ja ebaühtlast kihti (sooni).
b) Välispind. Alusmaterjali välispinna suur pinnakaredus võib põhjustada tsinkkatte ebaühtlast moodustumist ja muuta kihi paksemaks.
c) Materjali paksus. Erinev seinapaksus, konstruktsioonide suurus ja kuju avaldavad tsinkimisel tsingikihi paksusele mõju, mis on tingitud kastmisajast ja erinevast soojusmahtuvusest.
2. Valudetailides ei tohi olla tühimikke ja nad peavad olema liiva- ja grafiidijääkidest hästi puhastatud (liivapritsiga töödeldud, SA 2 1/2, ISO 8501). Hallmalmi ei saa korrektselt tsinkida, sest suur süsinikusisaldus raskendab tsinkimise kulgu. Valatud plaadid võivad soojuspinge tõttu puruneda. Valu- ja terasdetaile ei tohi koos tsinkida, vaid nad tuleb kasta vanni eraldi, sest nende materjal nõuavad erinevat töötlemist. Valudetailide tsinkimistellimuste korral kehtib kord, et esimest tellimust loetakse teatud liiki toote proovitsinkimiseks ja selle puhul on välistatud kuumtsinkimisettevõtte igasugune vastutus.
3. Klient kannab täielikku vastutust tarnitud detailide terase tsinkimiskõlbulikkuse eest.

 

IV. Detailide omadused
Korrektse tsinkimise tagamiseks peab klient pidama detailide juures silmas alljärgnevat.
1. Tsingitavate detailide mõõtmed sõltuvad tsinkimisettevõttes kasutatava vanni suurusest.
2. Esemed peavad olema konstrueeritud selliselt, et neid saaks võimaluse korral tsinkida ühe tööoperatsiooniga. Esemete vannikastmisel peab tsink saama voolata takistamatult nende kõige madalamasse punkti ja väljuv õhk peab saama eralduda kõige kõrgema punkti kaudu. Väljatõstmisel peab tsingil olema võimalik takistamatult ja kiiresti ära voolata. Tsinkimisjääke peab saama eemaldada.
3. Detailide deformeerumise vältimiseks peab materjal olema külmsurvetöötlemisel ja keevitamisel tekkida võivatest sisepingetest vaba. Igat liiki deformatsioonide eest kuumtsinkimisettevõte ei vastuta.
4. Rihtimistöid ei tehta.
5. Enne tsingitavate esemete töötlemist tuleb kuumtsinkimisettevõttega kooskõlastada nende konstruktsioon, kuju ja suurus. Samamoodi tuleb toimida siis, kui kasutatakse materjale, mis võivad oma omaduste tõttu tekitada probleeme. Jooniste olemasolu korral kontrollib kuumtsinkimisettevõte konstruktsioone nende tsingitavuse osas. Käesolevate tehniliste  tarnetingimuste lisas on toodud kuumtsinkimise nõuetele vastava konstrueerimise juhised.
6. Tarnitav materjal peab olema selline, et puudub vajadus seda sorteerida ja demonteerida. Kui need tööd tuleb enne või pärast tsinkimist siiski teha, esitatakse kliendile arve tegelikult kantud kulude eest. Tsinkimisele tarnitavad detailid peavad olema sorteeritud nende pikkuse või sarnasuse järgi ja selliselt, et neid saaks kraana või tõstukiga tõsta.

 

V. Õõneskehad
1. Boilerid, mahutid ja teised õõneskehad tsingitakse üldiselt seest ja väljast. Seepärast peab nende sees olema üks või mitu piisava suurusega sisse- ja väljavooluava, mis asetsevad üksteise suhtes diagonaalselt. Nende avade suurus peab olema veerand kuni kolmandik õõneskeha ristlõikest. Nõue, et õhku peab saama välja lasta, kehtib ka väga kitsaste tühimike, näiteks väikeste pilude puhul, mis on kahe teineteise peal paikneva, kõikidest äärtest üksteisega ühendatud ja DIN A5-s sätestatud suurust ületava lameda detaili vahel (tühimikku ei tsingita). Selle nõude eiramisel tekivad happejäägid. Need tekitavad pärast tsinkimist tsinkpinnale roosteniresid, mis siiski korrosioonikaitset ei mõjuta.
2. Suletud tühimikega esemeid ei tohi plahvatusohu tõttu tsinkida. Sellised tühimikud peavad sel juhul olema avadega, mille kaudu saab eseme kuumutamisel tekkivast ülerõhust vabastada.
3. Kui õõneskeha on lubatud tsinkida ainult väljast, tuleb iga selle suletud tühimiku jaoks paigaldada toru õhu väljalaskmiseks. Selliste konstruktsioonide tsinkimine on tõstejõu tõttu võimalik ainult kuni piiratud suuruseni ja seetõttu tuleb see kuumtsinkimisettevõttega eelnevalt kokku leppida.
4. Muhvide külgekeevitamisel tuleb jälgida, et need ei ulatuks sisemusse välja, ei moodustaks rante ja oleksid alati paigaldatud tsinkimisasendis oleva eseme madalaimasse ja kõrgeimasse punkti, nii et vedel tsink saaks täielikult tühimikust välja voolata.
5. Keevitatud torukonstruktsioonid tuleb kõikides mitteläbivates põkkliidetes varustada tsingi sisse- ja väljavoolamiseks vajalike õhuväljalaskeavadega. Need avad tuleb paigutada keevisliidetele võimalikult lähedale.
6. Et tagada torukonstruktsioonide ja profiiltorust redelite hea tsinkimiskvaliteet, ei tohi nende puuritud õhuväljalaskeavade pindala olla väiksem kui veerand kuni kolmandik ristlõike pindalast, sest muidu võivad puuritud avad tsinkimise ajal ummistuda (vt. tabel tarnetingimuste viimasel leheküljel).
Väiksema ristlõikega õhuväljalaskeavad põhjustavad kuumtsinkimisel probleeme ja lisakulusid. Kuumtsinkimisettevõttel on õigus esitada nende lisakulude kohta arve. Lisaks kannatab sisepindade tsinkimise kvaliteet.

 

VI. Deformeerumine
Kergena konstrueeritud ja eriti suuremõõdulised esemed võivad suhteliselt intensiivse soojenemise tulemusena (kuni 450 °C-ni) suuremal või vähemal määral deformeeruda. Ümarad mahutid ja painutatud võlvikujuliste seintega või tugevdusribidega lehtmetallkonstruktsioonid sobivad täisvannis tsinkimiseks paremini kui tasapinnaliste seintega lehtmetallkonstruktsioonid, mis võivad väga kergesti deformeeruda. Kogemuste põhjal võib öelda, et profiilterasest neet- või keevisühendusega tugevduselemendid või raamid, näiteks plekkuksed, deformeeruvad tihti väga tugevasti ja neid ei õnnestu hiljem peaaegu üldse õigeks rihtida. Sel põhjusel tuleb plekid ja tugevduselemendid tarnida eraldi, s.t lahtiselt, et üksikuid detaile saaks vajaduse korral pärast tsinkimist õgvendada. Need tuleb neetide või poltidega kohale kinnitada alles pärast tsinkimist.

 

VII. Needitud konstruktsioonid
Kokkuneeditud detailid ei sobi hästi tsinkimiseks, sest eeltöötlusel tungib hape tugipindade vahele ja selle jäägid võivad põhjustada rooste teket. Lisaks tuleb jälgida, et kasutataks ainult terasneete, sest värvilistest metallidest või nende sulamitest needid võivad kuumutamisel lahti tulla. Laitmatut kvaliteeti ei saa sel juhul garanteerida.

 

VIII. Kõvajoodisega detailid
Selliseid detaile on lubatud kasta tsingivanni ainult lühikest aega, sest kõvajoodis kaotab vedelas tsingis osa oma tugevusest ja seda ei saa enam mehaaniliselt koormata. Selliste toodete tsinkimisvõimalus on seetõttu väga väike. Kaost või vigastustest tekkinud kahjud kannab klient.

 

IX. Pehmejoodisega detailid
Pehmejoodisega õmblused lagunevad tsingivannis silmapilguga, seepärast ei tohi neid kuumtsingitavate esemete juures kasutada.

 

X. Liikuvad detailid
Šarniirid, riivid, lukud ja muud liikuvalt kinnitatud detailid tuleb demonteerida. Nad peavad olema konstruktsiooniliselt piisava lõtkuga (mitu millimeetrit), et neid oleks ka pärast tsinkimist võimalik liigutada või liikuma panna. Demonteerimistööd tehakse juhul, kui kulud hüvitatakse ja klient seda soovib. Šarniirid ja teised liikuvad detailid tuleb tarnida üksikdetailidena ja nad peavad olema vähemalt ühemillimeetrise või suurema lõtkuga (olenevalt poldi läbimõõdust).

 

XI. Keermed, kruvid, avad ja poldid
Vastavalt standardile ISO 10684 peavad keermestatud poldid olema alamõõdulise keermega, keermestatud mutrid peavad olema ülemõõdulise keermega. Konstruktsiooniga jäigalt ühendatud keermesdetailid tuleb kliendil üle keermestada, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poldiavad peavad empiiriliste väärtuste järgi olema alljärgnevad:
a) alates M8 kuni M20 (kaasa arvatud): +1,5…+2,0 mm üle nimiläbimõõdu;
b) alates M24: +2,0…+3,0 mm üle nimiläbimõõdu.
Sobivuse tagamiseks peab mutri keere sõltuvalt oma mõõdust olema 0,3…1 mm alla nimimõõdu.

 

XII. Poltliitega konstruktsioonid
Klient peab need konstruktsioonid tarnima lahtivõetud kujul, vastasel juhul võtab kuumtsinkimisettevõte need ise lahti ja esitab kulude hüvitamiseks sellekohase arve.

 

XIII. Ülekatted ja valtsid
Kui ülekatted, ümbrised, valtsid jne ei ole tihedalt suletud või nende lõtk on 3…4 mm, jäävad neisse söövitushappe- ja räbustijäägid, mis võivad tekitada roostet või põhjustada plekke.

 

XIV. Keevisõmblused
Keevisõmblustelt peab räbu olema täielikult eemaldatud ja neis ei tohi olla poore ega räbustijääke. Õmblus peab olema pidev, mitte katkendlik, muidu võib tekkida kohti, mis jäävad tsinkimata. Keevitusräbu tuleb täielikult eemaldada. Punktkeevitamisel peavad punktid asuma võimalikult tihedalt üksteise kõrval. Elektrikaar- ja CO2-keevituse jäägid peavad kliendil olema täielikult eemaldatud. Kõik keevisõmblused peavad olema räbustijääkidest puhtad. Silikooni sisaldavate keevitusaerosoolide kasutamine ei ole lubatud. Sellekohast kontrolli tsinkimisettevõte ei tee.

 

XV. Välispinna puhtus
Täielikult või osaliselt värvitud, lakitud, õlitatud, määritud, eeltsingitud, tugevasti roostetanud või roostekaitsevahenditega töödeldud tooted tuleb enne tsinkimist puhastada. Seetõttu on kliendil soovitatav toormaterjalide ostmisel jälgida, et need ei oleks ühegi eelnimetatud pinnakattega kaetud. Tsinkkatte vigaste kohtade tekke vältimiseks peab klient jälgima, et terase välispind oleks õlist, igat liiki pinnakatetest, tõrvast, rasvast ja erinevatest pinnakaitsekatetest puhas. Välispinna määrdunud kohad peab klient materjali ja konstruktsioonidetailide vastava töötlemise teel omal kulul kõrvaldama.
Tavapärase roostega kaetud esemete kliendipoolne eelpuhastus ei ole nõutav.
Kui esemed on kaetud tuleohtlike pinnakatetega või nad sisaldavad selliseid jääke, tuleb kuumtsinkimisettevõtet sellest tingimata enne kauba tarnimist kirjalikult teavitada.
Eriti suure vigastusohuga on värvitud konstruktsioonid ja eelkõige vanad kunstsepised, sest nendel on väga tihti nõuetele mittevastavad keevisõmblused ja keevitusräbujäägid ning nende eelnev kontrollimine ei ole võimalik. Seepärast tuleb arvestada võimaliku purunemisega. Kui mõni sellise eseme osa saab erinevates tööoperatsioonides kahjustada, ei hüvitata seda. Peale selle võib tekkida kergeid deformatsioone ja kuumtsinkimisel on võimalik ka kõverdumine. Sellest tingitud taastamis-, rihtimis- jm tööde kulunõudeid me ei aktsepteeri.
Tihedalt üksteise vastas olevate lamedate metalldetailide vahelistes kitsastes piludes, vuukides jm kohtades, samuti kunstsepiste kimpude, puuduliku kvaliteediga keevisõmbluste (poorid, räbustijäägid) ja aiavõrkude korral ei ole värvi täielik eemaldamine võimalik. On vältimatu, et pärast kuumtsinkimist võivad esemest väljuda söövitushappe- ja räbustijäägid, mille tunneb ära punakaspruunide nirede järgi. Seega on soovitatav vigaseid kohti põhjalikult puhastada ja need katta.

 

XVI. Toodete tähistamine
Tooted peavad olema tähistatud vees lahustuva dispersioonvärviga. Esemeid ei tohi tähistada õlivärvide, rasvakriidi või silikooni sisaldatavate aerosoolidega, sest need tuleb enne tsinkimist kõrvaldada, muidu jäävad need kohad tsinkimata.

 

XVII. Töötlemisjäägid
Tsingitavate detailide puurimisel, stantsimisel ja pressimisel tuleb jälgida, et kasutataks ainult vees lahustuvaid emulsioone. Samuti ei tohi kasutada silikooni sisaldavaid keevitusaerosoole, sest need põlevad keevitamisel osaliselt sisse ja söövitushape neid ei eemalda. Eemaldamata puurimis- ja lõikekraatidesse ning lõikemärgistesse koguneb kuumtsinkimisel tsink. Kuumtsinkimisettevõte neid ei eemalda. Puurimislaastud tuleb kliendil mahutite seest täielikult eemaldada.

 

XVIII. Toiduainete jaoks mõeldud esemed
Toiduainetega kokkupuutuvate esemete tsinkimine nõuab erieeskirjade täitmist ja see tuleb kuumtsinkimisettevõttega eraldi kokku leppida.

 

XIX. Tsinkimismeetod
Kuumtsinkimisettevõte määrab vastavalt olukorrale kõige otstarbekohasema eeltöötlus- ja tsinkimisviisi.

 

XX. Tsingi kvaliteet
Kuumtsinkimiseks kasutatakse üldjuhul standardi EVS-EN ISO 1461 kohast tsinki massiprotsendiga vähemalt 98,5%.

 

XXI. Tsinkkatte kvaliteediomadused
1. Välisilme.  Tsinkkate peab olema terviklik ja ilma korrosiooni põhjustavate defektideta. Hallikas tsinkkate on tingitud peaasjalikult terasmaterjali keemilisest koostisest (ränisisaldus) ja see ei halvenda kvaliteeti. Sama kehtib tsinkoksiidi (valgerooste) moodustumise kohta. Tsinkoksiidi moodustumisel võib see põhjustada teatud järeltöötluse korral, nt pinna katmisel, klientide jaoks nakkuvusprobleeme. Hallika värvuse põhjus oleneb peale terasmaterjali keemilise koostise ka, materjali liigist ja paksusest ning konstruktsioonidetailide erinevast materjalipaksusest.
2. Tsinkkatte pinnaühiku kaalu ja kihipaksust reguleeritakse standardiga EVS-EN ISO 1461.
3. Tsinkkatte nakketugevus. Tsinkkate ei tohi nõuetekohase koormuse korral lahti kooruda ega mõnel muul viisil lahti tulla. See ei kehti alusmaterjalist tingitud üleliigse tsingipaksuse korral. Mittenõuetekohane koormus on muu hulgas hilisem deformeerimine, lõiketöötlemine, ebaõige rihtimine ja vedu. Liigpaks tsingikiht võib tekkida ka suuremõõtmelistel või raskelttsingitavatel konstruktsioonidel pikema kastmisaja tõttu ning see mõjutab samuti tsinkkatte nakketugevust.
4. Tsinkkatte kontrollimine. Tsingikihi paksust mõõdetakse vastavalt ISO 1461 nõuetele ja soovi korral väljastatakse raport.
5.  Testimine. Kliendi erisoovil saab tsinkimisettevõttes testida tsingitavaid detaile. Sellega seotud kulud tuleb tasuda kliendil.

 

XXII. Vigaste kohtade töötlemine
Lubatud on parandada üksikuid tsinkimata või puudulikult tsingitud kohti. Parandatud koht peab vastama vigastamata tsingikihi korrosioonikaitseomadustele. Parandamismeetodi valib kuumtsinkimisettevõte vastavalt standardi EVS-EN ISO 1461 nõuetele.

 

XXIII. Lisatasud
1. Võttes aluseks käesolevates tehnilistes tingimustes kindlaksmääratud nõuded materjali omaduste ja toodete sobivuse kohta, on kuumtsinkimisettevõttel õigus esitada arve lisatasude kohta.
Hinnad määrab kuumtsinkimisettevõte ise.

 

Suuremõõtmeliste detailide vältimine

 

Suuremõõtmeliste detailide vältimine

 

Suuremõõtmelised detailid võivad põhjustada veo- ja tsinkimisprobleeme; tasapinnalisi detaile saab tsinkida parema kvaliteediga ja ökonoomsemalt. Õõnesprofiilide korral tuleb tagada avad tsingi sissevooluks ja õhu väljalaskmiseks.

 

Surnud sise- ja välisnurkade vältimine – ülekatete avade tagamine

 

Surnud sise- ja välisnurkade vältimine – ülekatete avade tagamine

 

Ka lahtistest torudest raamkonstruktsioonides tuleb tagada võimalus õhu väljalaskmiseks ja tsingi väljavoolamiseks.

 

Profiilide osaline kokkukeevitamine

 

Profiilide osaline kokkukeevitamine

 

 

Riputamise võimaldamine

 

Riputamise võimaldamine

 

Tsingi sissevooluks ja õhu väljalaskmiseks mõeldud avad peavad olema riputusvõimalusega maksimaalselt risti.

 

Riputamise võimaldamine

 

Riputamise võimaldamine

 

XXIV Värskelt kuumtsingitud detaili hoiustamine
Äsja kuumtsingitud pinnad on ohustatud valge rooste tekkimisega. Seetõttu tuleb värskelt tsingitud detaile hoiustada kuivas hästi ventileeritud ruumis. Detailid ei tohi olla üksteisega kokkupuutes, et vältida vee kondenseerumist kontaktpinnale. Valge rooste tekkimise eest ei vastuta tsinkimisettevõte.

 

XXV Värskelt kuumtsingitud detaili transport

Äsja kuumtsingitud detaile tuleb transportida niiskuse eest kaitstuna. Soovitame transportimiseks kasutada kinniseid autosid. Eriti oluline on see talveperioodil, kui lisaks niiskusele võib tsingipinda kahjustada ka maanteesool.

Tsinkimisettevõte ei vastuta sobimatu transpordiviisi tõttu tekkida võivate kahjustuste eest.

 

 XXVI Nõuded laser/plasmalõikusteks mõeldud terasmarkidele

Laser/plasmalõikusteks mõeldud terasmarkide korral ISO 1461 nõuetele vastava tsingikatte saavutamiseks on vajalik terase pinda enne kuumtsinkimisprotsessi karestada (liivaprits, haavelprits).

 

Lae alla » Tehnilised tingimused teraskonstruktsioonide kuumtsinkimiseks (PDF)